Rubriik: Kasulikku

Kas silmaprobleemid põhjustavad peavalusid?

Lisaja

Kas silmaprobleemid põhjustavad peavalusid?

Jah, silmaprobleemid põhjustavad peavalusid küll. Aga ka vastupidi. Räägime paarist enamlevinud silmaprobleemist või nägemishäirest, mis võivad peavalu põhjustada. Silmahaigused Peavalu võivad põhjustada sellised silmahaigused nagu glaukoom ehk roheline kae, silma soonkestapõletik, silma kõvakesta ehk skleera põletik ja paljud teised. Selleks, et õigeaegselt avastada glaukoomi, on oluline külastada regulaarselt optometristi ja/või lasta mõõta silmarõhku – kõrge …

Loe edasi
Kontaktläätsed ja nende kasutamise 10 KKK. Vastab Läätse-Liisa.

Lisaja

Kontaktläätsed ja nende kasutamise 10 KKK. Vastab Läätse-Liisa.

1. Kontaktläätsed, kas tohib ujuma minna? Ei tohi! Ei soovita ka läätsede kandmist duši all, mullivannis või saunas. Kontaktläätse puhul võib koos veega silma ja läätse vahele pääseda bakter ning tagajärjeks võib olla äärmiselt ebameeldiv silmapõletik.

Loe edasi
Läätse kumerus, BC ja kingad. Mis on neil ühist?

Lisaja

Läätse kumerus, BC ja kingad. Mis on neil ühist?

Sa tead, et su kingasuurus on 39. Lähed poodi, kus müüakse sinu jaoks uusi brände ning asud rõõmsalt nr 39 suuruses kingi proovima Oh imet! Millegipärast ei ole ükski päris mugav ja nii proovid mitut paari enne, kui mugava leiad. Umbes samasuguse probleemiga võid kokku sattuda ka kontaktläätsede puhul. Ühe firma lääts ei pruugi su …

Loe edasi
5 põhjust, miks ühepäevased läätsed on head

Lisaja

5 põhjust, miks ühepäevased läätsed on head

Läätsekandjad jagunevad kaheks: ühed, kelle arvates on ühepäevased läätsed maailma parimad asjad ja teised, kes …  ei ole seda tõde veel avastanud. Nali naljaks, aga ühepäevastel läätsedel on mitu tõsist eelist tavaläätsede ees. Neile ei kogune kõikvõimalikke pisaravedelikust pärit jääke (valke), mis võivad silma ärritada. Sa katsud läätsi vähem – ainult 1 kord silma pannes. …

Loe edasi
Sinise valguse prillid – mood või vajadus?

Lisaja

Sinise valguse prillid – mood või vajadus?

Aastatuhandeid on meie päevarütmi reguleerinud päike kui peamine valgusallikas. Maarahvas tõusis ikka koos päikesega ja õhtuti istuti suhtelises pimeduses küünla- või õlilambi valgel.  Alles koos gaasi- ja elektrivalguse tulekuga tekkis meil parem võimalus oma uneaja algust oluliselt edasi lükata ja segada oma tsirkaadilist ehk ööpäevast bioloogilist rütmi. Arvutite ja nutitelefoni tulekuga tekkis aga meie sõnavarasse …

Loe edasi
Blefariit – mis see on?

Lisaja

Blefariit – mis see on?

Blefariit on silma lauääre põletik. Blepharon tähendab ladina keeles silmalaugu ning inglise keeles on selle haiguse nimetus blepharitis, eesti keeles siis blefariit. Blefariit võib avalduda mitmel erineval moel ja tal on mitu erinevat alamtüüpi, kuid enamikul juhtudest esineb mitu järgmist sümptomit: tavaliselt on haigus mõlemas silmas;  silmad kipitavad või on sul tunne, et silmas on …

Loe edasi
Pruunid läätsed

Lisaja

Pruunid läätsed

Pruunid läätsed on meie värviliste läätsede edetabeli vaieldamatu valitseja! Eks inimene tahtvat ikka seda, mida tal ei ole. Kui mujal maailmas on pruun kõige levinum silmavärv (väidetavalt üle 70% inimestest), siis eestlaste hulgas on sõstrakarva silmade omanikud kindlasti suures vähemuses. Kuidas valida pruunid läätsed nii, et sa oma välimusega ka rahule jääd? Kõigepealt pead sa …

Loe edasi
Nägemine halveneb! Kelner, tooge mulle ruttu menüü!

Lisaja

Nägemine halveneb! Kelner, tooge mulle ruttu menüü!

Kui meie nägemine halveneb, siis kas poleks tore, kui seda saaks nii lihtsa ja pealiskaudse ravivõttega korda teha – võtad, menüü ette, sööd paar rooga ja etskae, nägemine nagu kotkal!? Tõsi on aga see, et meie menüül on silmanägemisele suurem mõju, kui arvata oskame. Palju räägitakse toitumise mõjust kehakaalule, ainevahetusele, kolesteroolitasemele, näonahale, luude tervisele, maksale …

Loe edasi
Verevalum silmas

Lisaja

Verevalum silmas

Vähe sellest, et verevalum silmas rikub tuju ning võib teha valu, teeb ta ka murelikuks – järsku on  tegemist siiski mingi ohtliku haigusega? Või loodetavasti mitte ja see on siiski vaid kosmeetiline probleem? Kui oma silma vaatad, siis seda suurt valget osa nimetatakse skleeraks. Skleerat katab limaskest, mis on väga hea verevarustusega. Mõistagi on need …

Loe edasi
Kontaktläätsede ajalugu

Lisaja

Kontaktläätsede ajalugu

1508 Kontaktläätsede ajalugu algab! Leonardo da Vinci märkis oma 1508. aastal ilmunud kirjutises „Codex of the Eye“, et kui pista pea veega täidetud klaaskaussi, paraneb nägemine märgatavalt. Seda aastat loetakse ka kontaktläätsede idee algusaastaks. Kuigi da Vinci katsetuste eesmärk ei olnud kontaktläätse loomine, vaid silma kohanemisvõime muutumise jälgimine, konstrueeris ta ka ühe klaasläätse, millel oli …

Loe edasi
Spordiprillid – mis numbrit sa kannad?

Lisaja

Spordiprillid – mis numbrit sa kannad?

Seda, et nahka tuleb päikese eest kaitsta, seda teame me kõik. Kuid me kipume alahindama seda kahju, mida päike võib meie silmadele teha. Kui sa viimati spordiprillid ostsid, kas sa mõtlesid sellele? UV-kiirgus pole ju silmaga nähtav ja seepärast me ei mõtle nende ohtude peale, mida päike meile rannas, suusanõlval või sporti tehes põhjustada võib. …

Loe edasi
Silma ehitus

Lisaja

Silma ehitus

Silma ehitus – mis on mis?  Kuidas me näeme? Nägemise kaudu saame meid ümbritseva kohta umbes 80% kogu informatsioonist. Inimese silmamuna diameeter on umbes 24 mm. Silmamuna kaalub umbes 7 grammi. Mis on nägemine? Silma tööpõhimõte on kaunis sarnane fotoaparaadi omale. Kui fotoaparaadi puhul salvestub pilt mälukaardil, siis meie puhul tekib kujutis ajus. Valguskiired sisenevad …

Loe edasi

Uudiskiri